SOOPOOLITSE
Soopoolitse – muinasaja haldusjaotusega piirkond Peipsi järve ääres praeguse Kodavere kihelkonna territooriumil.
Soopoolitse – nimi, mis viimastel aastatel ikka ja jälle peas ringleb just loomingulise tööga seotult.
Soopoolitse – minu isapoolse suguvõsa erinevate põlvkondadega seotud paik.
Soopoolitse – väga selgelt seotud minu ettekujutusega loodusest, helidest, lindudest-loomadest, aastaaegadest, värvidest, õhust ja valgusest.
Soopoolitse – isapoolsed vanavanemad minu kujutluses, kes lahkusid enne minu siia maailma saabumist ja see praeguse ajani säilinud majaosa talust, kus nad oma lootuste ja muredega elasid.
Soopoolitse – paik, mis on olnud mulle toeks ja eneseleidmise kohaks viimased kolmkümmend aastat.
Soopoolitse – omaette, sissepoole pööratud, vaikselt ja järjekindlalt oma asja ajav elujõud, mis üles tõustes sarnaneb sookure hääle ja lennuga.
Väsinud linna rabedast rumalusest ja liigsest kehalisest sahmerdamisest.
Hõbepajud järve ääres.
Unustatud ammuehitatud kodud.
Armastuse asukoht maastikus.
Väike vana kirik, mis laguneb kui hinged ei kuule kodu kutset.
Mõtted
Tulemused ei lase end kaua oodata, kui on tahe ja keskendumine ühele vajalikule enese jaoks olulisele asjale.
Nii on nüüdki – sa oled leidnud uuesti jõu ja tahte liikuda edasi enda lootuse ja elukorralduse täideviimisel, kogemuse ja läbielatu najal.
Sinu hiljutine raiskav eluviis oli vajalik, et mitte öelda ettemääratud käik sinu eluteel. Võib kahelda või mitte – peamine on eneseusk ja sisetunne, mis laseb muuta käitumismalli ja tekitada muutusi.
Ehk kardadki elu lõppemist ja kahetsust, mis saabub siis, kui elujõud ja tervis hakkavad üles ütlema ja on juba hilja midagi ette võtta? Ehk on üks osaline ka vanus, mis näitab selgelt, kui vähe aega võrreldes möödunuga on kasutada jäänud?
Sõna “ehk” ei ole hea sõber. Enesekindlus tuleb läbi kogemuse ja tahte, mis on reaalse tunnetuse teel omandatud. Enesekindlus on rõõmu sõber ja tegevuse mootor siis, kui tegevus õiges suunas areneb.
Missugune suund on see õige, seda näitab elatud elu ja tehtud töö – läbitud kogemused ja rõõm tulemusi nähes. Isiklik, ainult sisemist rahu andev tegevus on õige, konkreetsel juhul sobiv ja kasutatav.
Silmad ja kõrvad lahti, leebus hinges, uudishimu ja tänu maailma vastu, kuhu sind on kutsutud kogemusi omandama ja neid oma töö kaudu teistele edasi andma – see on tähtsaim loosung.
Ei ole mõtet katsetada teiste järgi käitumist, mõtlemist ja asjaajamist. Kõik vajaliku leiab enesest – ainult urgitseda on vaja. Looming on eelkõige enda kogemuse ja tunnetuse väljendus, hetkel sobivate materjalide kaasabil.
Mis on veel oluline? Unistus. Edasivaatav pilk. See, mis vaimustab ja mille järgi huvi käib. See ei pea olema kaasajas moodne või eripärane väljendus – see võib olla mis iganes ajastu või väljendusega seotud huvi, isegi seletamatult ajatu tunnetus elu olemuse suhtes.
Rohkem kui ärilis-materiaalne kaine kaalutlus oma oskuste ja tõekspidamiste kasutoovast kohast ühiskonnas. Rohkem kui teistele enda paremuse tõestamiseks erinevad läbikaalutud võtted.
See, mis on enese jaoks oluline, on inimeseti erinev. Maailm on piisavalt suur, et igaüks leiaks oma tee ja käiks sellel õnnelikuna.
10.02.2014